Hindade kasv aprillis jätkus. Täpsed põhjused on ebaselged

Aastainflatsiooni tõi alla energiatoetusmeetmete lõpu kadumine aastastest andmetest. Aastavõrdluses on hinnad 3,3 protsenti kallimad kui eelmise aasta aprillis. Kui veel märtsis oli aastane inflatsiooninäitaja 4,1 protsenti, siis selline kuine alanemine on seotud eelmise aasta aprillis lõppenud energiatoetusmeetmetega. Kui poleks olnud uut hüpet Eesti inflatsioonis, oleks ka aastainflatsioon jõudnud alla 3 protsendi.

3,3-protsendilisest inflatsioonitempost pool on seotud käibemaksutõusuga ja teiste administratiivsete muutustega selle aasta jaanuaris. Ülejäänud osa inflatsioonist on aga olnud euroala inflatsioonitempost madalam. Selle taga on suuresti energiahindade langus, mis mõjutab meie inflatsiooni rohkem kui euroala oma. Sellegipoolest arvestades meie majanduslangust ja võrreldes meie hinnatõusu teiste Balti riikidega, on meie inflatsioon liiga kõrge.

Praegu pole teda, mis täpselt hinnatõusu taga aprillis oli, kuid suured põhjused on selged. Jätkub teenuste hindade tõus, mis on olnud väiksem kui kaupade hindade tõus eelnevate aastate jooksul. Kuna maailmaturul on toormete hinnad langenud osaliselt ka suure hinnatõusu eelsele tasemele, siis pole põhjust, et kaubad oleksid kallimad kui teenused. Kuna aga palgatõus on olnud järk-järguline ja aeglasem kui hinnatõus, siis on teenuste kulud kasvanud ka aeglasemas tempos. Sellise protsessi näidetena on ka aprillikuu kohta teada, et tõusid osa sideteenuste hinnad ning näha on olnud ka näiteks juuksuriteenuste hinnatõusu.

Aprillis olid taas veidi kallimad kütusehinnad. Samuti on olnud soodne aega hindu tõsta, sest käibemaksutõus tekitas uue segaduse hindades, mistõttu tarbijad ei tea, mis on kauba õige hind. Ülejäänud aasta jooksul peaks inflatsioon siiski taanduma.